Bibliokirje

'''Päikeseenergia saksa-eesti valiksõnastik.''' Siiri Aluoja magistriprojekt (juhendaja Anne Arold). Kättesaadav veebis: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/17241/Aluoja_Siiri.pdf


Sõnastiku üldandmed

'''Maht'''
: 233 märksõna
'''Märksõnade keeled'''
:de
'''Vastete keeled'''
:et

'''Selgituste keeled'''
:et

'''Selgituste iseloom'''
: Klassikalised intensionaalsed määratlused. Selgitusi on antud valikuliselt (mitte kõigile, aga enamikule); üldiselt pole selgitust lisatud üldtuntumatele või laiemast füüsika/energeetika sfäärist pärit mõistetele (nt ''Absorption – neeldumine''). Mõnel puhul tundub siiski, et üldkeele valdamise aluselt tulenev mõistmine võib jääda häguseks või vigaseks ja kuluks siiski ära seletus, mida täpsemalt mõeldakse, nt ''Heizungsunterstützung – kütmise toetamine''.



'''Registrite keeled'''
:et, de, en

Sihtrühm ja eesmärk

Sõnastiku sihtrühm ja eesmärk on määratletud magistritöö sissejuhatuses. Eesmärgiks on seatud „koondada praegu hajusalt ning ebaühtlaselt esitatud terminid ühte kogumisse ning anda ülevaade päikeseenergia rakendamise võimalustest Eesti oludes, püüdes sellega ehk ka suurendada eestlaste vastuvõtlikkust päikeseenergeetika lahenduste rakendamiseks.“
Sihtrühm on määratletud järgmiselt: „Terminibaas on mõeldud nii tõlkijatele, kes puutuvad kokku peamiselt Saksamaalt pärinevate helioseadmete juhendite tõlkimisega kui ka ise selliseid süsteeme ehitada soovivatele inimestele, kellel on küll juurdepääs vastavatele materjalidele, kuid puuduvad asjakohased teadmised sõnavarast, samuti lihtsalt päikeseenergeetika teemast huvitatud tavalugejatele.“
Rõhk on eelkõige praktikal, helioseadmete konstrueerimisel ja kasutamisel; päikeseenergeetika süvafüüsikalistele tagamaadele väga ei rännata. Sõnastik tundub kasutatav keskkooli füüsikaprogrammiga tuttavale inimesele, eriti kui tal on eelnev huvi päikeseenergeetika vastu.
Tänu otsifunktsioonile ja registritele on sõnastikku võimalik kasutada ka eestikeelsete terminite selgituste vaatamiseks, nt neil, kes saksa keelt ei oska või saksakeelse tekstiga ei tegele.


'''Sihtrühmale sobivus ja eesmärgi täidetus'''

Kahtlemata on töös õnnestunud luua suuremat korda, kui päikeseenergia veel üsna uues ja seega ehk vähe korraldatud-ühtlustatud ja sisseharjunud valdkonnas terminoloogiliselt siiani valitses. Autor on koondanud ja ära märkinud erinevaid variante (lisades, millised neist on sagedamad või harvemad, kuivõrd, nagu öeldud, pole paljudel selle valdkonna terminitel lihtsalt veel olnud aega päris lõplikult kinnistuda) ning üsna enesekindlalt omalt poolt eelistusi või uudisterminitest asendusi pakkunud.
Eesmärgi täitmise aspektist on kindlasti väärtuslik sõnastikule eelnev probleemkohtade arutelu, kuigi võib täheldada, et mõnd leidu pole sealt sõnastikku endasse üle kantud nii tõhusalt, kui ehk võinuks.
Sihtrühmaks võib tõepoolest eelkõige pidada saksakeelsete materjalidega kokku puutuvaid tõlkijaid ja praktikuid. Registris on ära toodud ka ingliskeelsed terminid eestikeelsete vastetega ning eestikeelsed terminid saksakeelsete vastetega, kuid kõige mugavam ja selgem on sellele sõnastikule läheneda saksa keele poolt. Ctrl+F funktsioon võimaldab muidugi läheneda igast küljest.
Ilma valdkonnaga lähemalt tuttav olemata on raske hinnata, kas terminid katavad selle ala ammendavalt või on ka lünki.

Koostamismeetod

Sõnastik on koostatud pigem sõnapõhiselt. Kirjed on tähestikulises järjekorras saksakeelse termini järgi.

Viited

Kui termin koosneb (nimisõnalisest) põhisõnast ja (omadussõnalisest) täiendist, sõltub kirje kuju täiendi funktsioonist: kui tegu on alamterminiga ja omadussõnaline täiend on liigitava funktsiooniga, on termin esitatud omadussõna algustähe järgi eraldi sissekandes viitega põhimärksõnale (nt ''direkte Strahlung → Sonnenstrahlung''). Kui omadussõna on aga kirjeldava funktsiooniga ja tegu pole mõne muu termini juurde kuuluva alammärksõnaga, on kirje sõnastikku paigutatud nimisõna järgi (nt ''Vakuumbeschichtung, hochselektive''). Kuigi otsingufunktsioon võimaldab otsitava ilmselt igal juhul leida, tekitab selline erinevus küsimusi: kas sõnastiku kasutajal on alati võimalik teada, millal on tegu liigitava funktsiooniga täiendiga ja millal kirjeldava funktsiooniga?

Sünonüümid

Sünonüümidevaheline viitamine on selle sõnastiku juures üks üsna segane aspekt. Esiteks kasutatakse selleks samamoodi noolt (→) nagu siis,
kui alamtermini juurest suunatakse põhimärksõna juurde (mille all on ära toodud kõik alammärksõnad koos seletustega). Kui alamterminitega toimuvat on sõnastikule eelnevas ülesehituse kirjelduses selgitatud, siis terminite sünonüümsust peab kasutaja ise oletama.
Lisaks on viitamine sünonüümide vahel ühepoolne. Sellest jääb mulje, et see suunab kasutajat teatud saksakeelseid termineid teistele variantidele eelistama. Nt kui lugeja otsib terminit ''Abstrahlung'', ei saa ta sõnastikus selle juurest ei selgitust ega vastet, vaid suunatakse edasi terminit ''Emission'' juurde, kus paiknevad nii vaste kui ka selgitus. ''Emission'' tagasi ''Abstrahlung'''ile aga ei viita! See jätab mulje, et ''Emission'' on mingil põhjusel eelistatav. Ei ole päris selge, mille alusel on valitud, milline võimalikest sünonüümsetest terminitest määratakse teiste "lõpp-punktiks", st selleks, kuhu teised viitavad. Kas ''Abstrahlung'' on millegi poolest halvem (nt haruldasem?) kui ''Emission'' või on nad võrdsed ja ruumi kokkuhoiuks on ainult üks valitud (sel juhul võiks viited ikka vastastikused olla, st ka ''Emission → Abstrahlung'')? Kas termin ''additive Lösung'' ja ''Aufdachmontage'' on täis- või osasünonüümid? Kas samased on nii denotaat kui designaat? Kas neid saab kasutada kõigis kontekstides täiesti võrdselt? Seda sõnastiku kasutaja praegu teada ei saa. Võib muidugi möönda, et kui sõnastiku kasutamist piirata saksa keelest tõlkimisega või saksakeelsete tekstide lugemisega, polegi vaja seda nii täpselt teada.
Eestikeelsest registrist vaadates selgub, et ''katusele paigaldamist'' võib tõlkida nii ''Aufdachmontage, Überdachmontage'' kui ka ''additive Lösung''. Kaks viimast saksakeelset terminit viitavad aga sõnastikus küll esimesele (mille juures paikneb eestikeelne vaste ja seletus), aga mitte üksteisele, samuti ei viita ''Aufdachmontage'' neile tagasi, et sõnastiku kasutaja teaks võimalike variantide olemasolu. Selleks tuleb võimalike sünonüümide olemasolu kontrollida lisaks sõnastikule ka registrit, mis jällegi pole digikujul sõnastikus just raske, aga iga kasutaja ei lähene ehk sõnastikule nii kahtlustavalt (ja kas maksaks seda eeldadagi), et tahaks iga asja mitu korda üle kontrollida.

Esitatava info süstemaatilisus

On loogiline, et alammärksõnad on esitatud põhimärksõna all, nt:
:''Silizium
::• ''amorphes Silizium
::• ''monokristallines Silizium
::• ''polykristallines Silizium''
Alamterminid on sõnastikus toodud omaette kirjetena omadussõnalise täiendi algustähe järgi, nagu mainitud. Seal omaette ei ole neil antud ei eestikeelset vastet ega seletust – need on leitavad põhimärksõna juurest, millele kirjes viidatakse (nt: ''amorphes Silizium → Silizium''). Nii on kasutajal parem ülevaade mõistetesüsteemist, mida need terminid väljendavad. Ent sellest lahendusest ei peeta kinni liitsõnade puhul. Süsteemsuse huvides peaks kirjest ''Inselwechselrichter'' kindlasti minema viide kirje ''Wechselrichter'' juurde, sest ''Inselwechselrichter'' moodustab ju paari terminiga ''netzgeführter Wechselrichter''. Ent tundub, et lihtsalt vormilisel põhjusel, et ''Inselwechselrichter'' on liitsõna, mitte omadussõnalisest täiendist ja nimisõnalisest põhisõnast koosnev fraas, on see jäetud eraldi kirjeks ega viita ei oma põhimärksõnale ega paarikule. Samuti ei viita need kumbki ''Inselwechselrichter'''ile. Selline formaalne vahetegemine lõhub süsteemset ülevaadet.

Samuti oleks ehk ülevaatlik koondada erinevad salvestitüübid ''salvesti'' termini (saksakeelse vaste ''Speicher'') alla, mis praegu sõnastikust üldse puudub (kuigi eelnevates märkustes on sellest juttu) ja jätab kõigisse salvestiga seotud terminite selgitustesse teatava küsitavuse või rippuvuse.

Kuigi sõnastikule eelnenud märkustes on pikalt arutletud sõna ''Trinkwasser'' võimalike vastete üle, esineb sõnastikus endas teatav ebasüsteemsus. ''Trinkwasser'''i vasteks on siin üheselt antud ''joogivesi'', samuti on ''joogivee''-põhised kõik sellega seostuvad tuletised (''joogivee segisti, joogivee soojendamine, joogiveesalvesti'') peale ühe: ''System zur solaren Trinkwassererwärmung'' on vasteks saanud ''helio-soojaveesüsteem, helio-olmeveesüsteem''. Arvestades, et nagu autor eelmärkustes möönab, väljendavad ''Trinkwasser'' ja ''joogivesi'' majapidamise raames enam-vähem sama mõistet, hõlmates nii otseselt joogiks kui ka muudeks olmevajadusteks kasutatavat vett, ei näe põhjust, miks terminid ei võiks ühtlustatud olla (mujal rakendab sõnastiku koostaja küll aeg-ajalt oma korraldavat kätt). Lisaks tekib segadus, kui süsteemi enda nimes pole joogivett mainitud, küll aga on selle osaks joogiveesalvesti ja eesmärgiks joogivee soojendamine. Seega tasuks kas pakkuda kõigi ülalmainitud terminite puhul nii ''olmevee'' kui ''joogiveega'' variante või siis otsustadagi kõikjal ühe kasuks, aga mitte jätta neid vaheldumisi.

Muud positiivset

Sõnastikule eelnevatest märkustest on näha, et paljud kerkivad terminoloogiliset probleemid on leidnud arutamist ja on püütud otsida võimalikult üheseid ja sobivaid lahendusi, mis aitaksid kaasa keelekasutuse selgusele ja kommunikatsiooni sujuvusele sellisel praktilisel alal, nagu seda on päikeseenergia kasutamine ja selleks erinevate seadmete ehitamine. Nõu on peetud ka ala asjatundjatega. Ära on märgitud erinevaid kasutusi, võrreldud nende sobivust, sagedust jm, pakutud ka uusi lahendusi, kompromisse või antud (vahel pigem implitsiitseid) soovitusi. Selgitused on enamasti selgelt sõnastatud ja arusaadavad, eriti ilmselt praktikule.

Muud negatiivset

Mõnd eestikeelset vastet tuleks pidada pigem „ümberjutustuseks“, nt ''Farbstoffzelle – orgaanilisel värvainel põhinev päikeseelement.'' või ''Edelstahlwellrohr – roostevaba lainja seinaga toru''. Siis võiks pigem tunnistada vaste puudumist ja anda selgitus selgitusena (sõnastikus on selgitused antud kaldkirjas ja terminid püstkirjas).