Bibliokirje

'''Sõnastiku bibliokirje'''

Väike inglise-eesti seletav filmisõnastik. Magistritöö. Autor Triin Thalheim. Juhendaja Arvi Tavast. Tartu Ülikool, germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut, 2011. Veebiversioon https://www.efis.ee/UserFiles/pdf/Thalheim_Triin_2011.pdf

Sõnastiku üldandmed

'''Maht'''
:300 mõistet, 394 inglis- ja 426 eestikeelset terminit
'''Märksõnade keeled'''
:en, et
'''Vastete keeled'''
:et, en
'''Selgituste keeled'''
:et

'''Selgituste iseloom'''
:Leidub nii klassikalisi definitsioone kui piirdeselgitusi. Selgitused on enamasti üsna lihtsad, lühikesed ja selged, et need oleks algaja filmihuvilisele hoomatavad. Mõisted on sõnastikus omavahel seotud kursiivkirjas olevate terminitega ehk sisuliselt on üks mõiste avatud teiste mõistete kaudu.

'''Registrite keeled'''
:Sõnastiku lõpus on eesti-inglise terminiregister.

Sihtrühm ja eesmärk

Sõnastiku autor loodab, et selle kasutajaskond võiks koosneda nii tõlkijatest/tõlkidest kui ka eesti filmiüliõpilastest, kes omandavaid oma teadmisi enamasti inglise keeles. Sõnastiku eesmärgiks on aidata erialavõhikuid (filminduse alal) leidmaks ingliskeelsetele filmiterminitele omakeelseid vasteid. Samuti on sõnastik abiks oskussõnade mõistmisel, kuna eestikeelsete tõlgete järel on terminite tähendused ära seletatud. Kuigi sõnastiku nimi on „filmisõnastik“, siis reaalsuses on tegemist kitsama teemaga – nagu ka autor kokkuvõttes ütleb, koosneb sõnastik ainult operaatoritööga seotud terminitest.

'''Sihtrühmale sobivus ja eesmärgi täidetus'''
:Kokkuvõtvalt võib öelda, et sõnastik saab hakkama endale seatud eesmärgiga. Eriti seetõttu, et juba sõnastiku nimi ütleb ära, et see on vaid väike hulk olemasolevatest filminduse terminitest. Sõnastiku maht on piisavalt suur, et aidata lugejat, kes pole teemaga niivõrd kursis, üldiste ja kõige populaarsemate terminitega.

Koostamismeetod

Sõnastik on koostatud tähestikulises järjekorras, kus ingliskeelse termini all on väljatoodud selle eestikeelne vaste (ja selle sünonüümid) ning nende all omakorda selgitus. Selles leidub nii ühesõnalisi termineid kui ka fraase. Osadel ingliskeelsetel terminitel pole eestikeelset vastet, kuna need vasted pole eesti keeles juurdunud. Sellistel puhkudel kirjutas autor ingliskeelse termini ning eestikeelse selgituse, jättes eestikeelse vaste välja. Autor kogus terminid inglis- ja eestikeelsest erialakirjandusest. Eestikeelsete vastete ja selgituste osas küsis autor nõu kolmelt Eestis tegutsevalt operaatorilt (Elen Lotman, Meelis Veermets, Kullar Viimse). Kõik terminid on operaatoritöö-alased ning on seotud klassikalise, filmilindi-põhise filmikunstiga. Autor mainib, et tulevikus võiks seda sõnastikku täiendada digitaaltehnika terminitega.

Viited

Kõik sõnastikus viidatavad terminid on olemas ehk midagi otseselt rippuma ei jää. Aga mõnevõrra häiriv on see, et kui termin viitab põhiterminile, siis polegi selle termini juures midagi muud kui see viide põhiterminile. Ning kui minna viidatava põhitermini juurde, siis pole seal kuskil kirjas, et selle mõiste kohta kasutatakse ka mingisugust muud terminit. Samas on see sõnastik piisavalt väiksemahuline, et mingisugust suuremat probleemi ei tohiks see tekitada.

Sünonüümid

Autor mainib ära, et kuigi sõnastikus on palju lähte- ja sihtkeelseid sünonüüme, siis ei võtnud ta endale õigust, et otsustada milline termin on põhitermin. Põhjuseks toob ta välja selle, et soovis eelkõige filminduse sõnavara kaardistada ja kirjeldada, mitte normeerida. Seetõttu tundub aga kummaline, et sõnastikus on tõesti küllalt palju lähtekeele sünonüüme, aga autor on valinud ühe kindla termini neist sünonüümidest, mille juurde on pannud vaste ja seletuse. Ülejäänud sünonüümid vaid viitavad sellele ühele valitud terminile. Samuti ei ole põhitermini juurde kirja pandud teisi sünonüüme, mis põhiterminile viitavad.

Esitatava info süstemaatilisus

Info esitamine on süstemaatiliselt loogiline. Sõnastik koosneb 300 mõistest, mis jagunevad üheksasse kategooriasse, kuid kuna sõnastik on mõeldud eelkõige inimestele, kes pole selle teemaga kursis, siis on terminid kirja pandud tähestikulises järjekorras.

Muud positiivset

Sõnastiku lõpus on terminid jaotatud mõistegruppidesse, mis aitab lugejal sõnastikus kergemini orienteeruda. Samuti on sõnastiku lõpus kirja pandud eesti-inglise terminiregister, mis aitab neid, kes suudavad teemas orienteeruda, kuid kelle inglise keele oskus on mõnevõrra kesine. Samuti on sõnastik kergesti hoomatav oma lühiduse tõttu.

Muud negatiivset

Peale viitamisest tuleneva kerge segaduse on sõnastik üldjoontes hästi süstematiseeritud ja täidab oma eesmärki.