Bibliokirje
M. Zilmer,, U. Kokassaar, T. Vihalemm "187 mõistet toidu, toitumise, toitainete ja enesehoolduse vallast" Tartu: Elmatar 2000. Veebiversioon pdf-failina http://freesport.ee/showItem.php?id=331 (14.03.2016)


Sõnastiku üldandmed
Maht: 187 mõistet

Märksõnade keeled: et, en

Vastete keeled: et

Selgituste keeled: et

Selgituste iseloom:
  1. Entsüklopeedilised selgitused (mitmelauselised selgitused, mis annavad lisainfot mõiste, aine keemiliste omaduste, selle kasutamise või toimete kohta)
  2. Klassikalised definitsioonid (lähima soomõiste ja eritunnuste kaudu)
  3. Piirdeselgitused (täpsustavad vaid valdkonna või annavad muu üldise vihje mõistmiseks)
  4. Klassikalise definitsiooni ja entsüklopeedilise selgtuse kombinatsioon (erinevad selgitused on üksteisest punktidega eraldatud)

Registrite keeled: register puudub (-)

Sihtrühm ja eesmärk
Sõnastiku koostajate väitel on sõnastik abivahendiks kõigile, kes vajavad toidu, toitumise, toitainete ja enesehoolduse mõistete seletusi. Koostajate pikaajaline kogemus näitab, et suur hulk erinevaid inimesi puutub iga päev kokku toitu, toitumist, toitaineid ja enesehooldust puudutavate võõrmõistetega, mille täpne tähendus jääb sageli arusaamatuks. Minisõnastikus on 187 enamtarvitatavat ja –kohatavat ning enim probleeme tekitavat võõrmõistet koos selgitustega. Sõnastiku eesmärk on seega olla igapäevaseks käepäraseks abivahendiks kõigile, kes puutuvad igapäevaselt kokku toidu, toitumise, toitainete ja enesehoolduse võõrterminitega ning vajavad lihtsaid seletusi.

Sihtrühmale sobivus ja eesmärgi täidetus
Kuna sihtrühmana on määratletud kõik inimesed, siis on keeruline sobivust hinnata. Selgitused on mitmelauselised ja üksikasjalikud, samas piisavalt lihtsas keeles, et inimene, kes toitumisest ja nimetatud ainetest suurt midagi ei tea, aru saaks, millega tegemist ja milleks ainet kasutatakse. Tihti on lisatud ka näiteid igapäevaelust (nt maitseomadused vms). Samuti tuuakse välja ainete mõju organismile ning erinevad kasutusvaldkonnad.

Näide 1:
Taumatiin (taumatin): taime Thaumatococcus danielli viljadest isoleeritud magusamaitseline valk (E 957). Kasutatakse närimiskummide magustajana, sobib lagritsamaitselembelistele.

Näide 2:
Kofeiin(caffeine): kohvis (ka tees, kakaos ja koolajookides) leiduv närvisüsteemi stimuleeriv alkaloid (suurendab uriini eritumist, tõstab vererõhku ja neutraalrasvade taset veres). Kasutatakse naha toonust tõstvate kreemide koostisosana.
Mõisteid on sõnastikus vähe, kuid samas võib see igapäevasõnastiku kasutamist hõlbustada, sest otsitava leidmine on lihtne ega võta palju aega ka kogenematutel kasutajatel. Toitumisspetsialistidele ja keemikutele jääb sõnastik ilmselt liiga pealiskaudseks ja üldsõnaliseks, kuid inimesele, kes puutub esmakordselt kokku toitainete maailmaga ning tahab teada, mida erinevad ained tema toidus teevad, annab minisõnastik hea ülevaate.

Koostamismeetod
Peamiselt on kasutatud mõtteviisilise mõistelisuse nõrgemat varianti. Koostaja on pidanud süstemaatilist terminitööd üle jõu käivaks või ebavajalikuks, aga tegeldud on siiski oma eriala, mitte filoloogiaga ning kirjeldatud eriala mõistesüsteemi keele abil, mitte vastupidi.

Koostamismeetodi põhjendus
Enamikes mõistetes selgitatakse entsüklopeediliselt ja üksikasjalikult lahti mõiste sisu. Süstemaatilist terminitööd ei pidanud koostajad ilmselt vajalikuks, et sõnastik saaks lihtsam ja kasutajasõbralikum ega sisaldaks liiga spetsiifilist infot.

Viited
Sõnad, millele viidatakse on sõnastikus olemas. Veidi häirisid selgitused, kus polnud lühendi vt järel mitte viidet mõistele, vaid vastav termin.

Näide 3:
Inuliin (inulin): kasutatakse funktsionaalses toidus (vt vastav termin). Inuliin soodustab seedekulglas kasulike piimhappebakterite paljunemist. Olemuselt kõrgmolekulaarne taimne varusüsivesik (koosneb fruktoosijääkidest, rohkesti leidub korvõielistes, nt maapirnis).

Sünonüümid
Ei leidnud näiteid, mille puhul oleks sünonüümidel erinev definitsioon.

Esitatava info süstemaatilisus
Info on üldiselt esitatud süstemaatiliselt ja ühtlaselt.

Defineerimine
Sõnastikus on üldjuhul defineeritud mõisteid, mitte sõnu.

Muud positiivset
Sõnastikku saab kasutada nii paberkandjal kui ka pdf-failina, mis on veebis tasuta saadaval. Sõnastikust saab otsida mõisteid nii eesti- kui ingliskeelse märksõna järgi. Sõnastiku lõpus on eraldi toodud välja enamkasutatavate e-ainete loend koos viidetega vastavatele ainetele. Samuti on ainete juures toodud välja tema e-aine number.

Muud negatiivset
Märksõnade arv võiks olla suurem. Paneb mõtlema, kui kiiresti selline minisõnastik end ammendab. Samas on see esimese teejuhina toitumismaailmas aga ilmselt suureks abiks just väheste märksõnade ning lihtsate seletuste tõttu.