Käesolevas arvustuses käsitletakse Ivar Puura Adaptsioonisõnastiku piiratud veebiversiooni: Ivar Puura. Adaptsioonisõnastik: Adaptsiooni mõistega seotud terminid. Tartu: Sulemees; http://www.zbi.ee/~kalevi/terminid.htm, 01.12.2010.

Maht: *46 sõna

Märksõnade keeled: et

Vastete keeled: en, de

Selgituste keeled: et

Selgituste iseloom:
  1. Klassikalised definitsioonid (lähima soomõiste ja eristustunnuste kaudu).
  2. Entsüklopeedilised selgitused (annavad palju mitmesugust lisainfot mõiste, selle ajaloo, kasutusala, alammõistete vms kohta).
  3. Piirdeselgitused (täpsustavad üksnes valdkonna või annavad mingi muu üldise vihje mõistmiseks).
  4. Klassikalise definitsiooni ja piirdeselgituse kombinatsioon. (Erinevad selgitused on üksteisest komaga eraldatud.)

Registrite keeled: -

Sihtrühm ja eesmärk

Sõnastiku veebiväljaandes ei ole küll öeldud, kellele sõnastik eelkõige mõeldud on, kuid kuna tegemist on väga kitsa bioloogiavaldkonna sõnastikuga, siis on sihtrühmaks tõenäoliselt bioloogid jt adaptsiooniteooriaga tegelevad teadlased. Seega eeldatakse tõenäoliselt, et kasutajal on kõrgetasemelised bioloogiateadmised, mistõttu ta tunneb ka keerukaid erialatermineid, millele on seletustes viidatud. Keskmisest paremaid sõnastikukasutusoskusi tõenäoliselt ei eeldata. Tundub, et eeldatakse pigem ingliskeelsete kui eestikeelsete terminite tundmist, sest ingliskeelsed terminid on kirjas eestikeelsete terminite järel sulgudes. Sõnastik peaks seega aitama leida eestikeelset korrektset terminit ning seletama lugejale terminiga seotud mõiste sisu. Autori eesmärkidest põhjalikuma ja tõese ülevaate saamiseks oleks - selle olemasolul - tarvis lugeda paberkandjal väljaande eessõna, kuid kahjuks ei ole nimetatud raamatud ESTERi andmetel üheski Tartu raamatukogus.

Sihtrühmale sobivus ja eesmärgi täidetus

Juhul kui sihtrühmaks on väga heade bioloogiateadmistega lugejad, siis täidab sõnastik vähemalt osaliselt oma eesmärgi, andes igas artiklis kas häid vihjeid mõiste tähenduse kohta või selgitades mõistet põhjalikult. Kui lugejaskonna hulka loetakse aga ka näiteks bakalaureuseõppe bioloogiatudengeid, siis viimastel võib sõnaraamatu selgitustes kasutatud keeruliste mõistetega raskusi tekkida, sest paljude terminite selgitustes on kasutatud keerukaid termineid. Seetõttu on sõnastikus leiduvatest seletustest raske aru saada. Samal põhjusel ei sobi sõnastik hästi ka tavakasutajale, kes bioloogiaga igapäevaselt kokku ei puutu.

Koostamismeetod

Peamiselt on kasutatud mõtteviisilise mõistelisuse nõrgemat varianti. Koostaja on pidanud süstemaatilist terminitööd üle jõu käivaks, aga üldiselt on ta tegelenud siiski oma erialaga, mitte filoloogiaga, ja kirjeldanud eriala mõistesüsteemi keele abil, mitte vastupidi.

Koostamismeetodi põhjendus

Enamikes selgitustes ja definitsioonides seletatakse lahti mõiste sisu, kusjuures selgitused on valdavalt entsüklopeedilised ja üksikasjalikud. Samas ei ole eelpool nimetatud lähenemine järjepidev. Osade terminite seletuses esineb veelgi keerulisemaid ja võõrapärasemaid termineid, kui seletatav termin ise, mis viitab sellele, et kohati on tegeletud pigem filoloogia kui terminite taga peituvate mõistete lahtiseletamisega.

Näide:

kohanemine (ontogenetic adaptive change) - ontogeneetiline *adapteerumine, tihti pöörduv; organismi ehituse või talitluse mittepärilik muutumine. Vrd. *kohastumine.

Selgusetuks jääb, kas defineeritud on kahte osamõistet või sama mõistet kahel erineval viisil, sest „ontogeneetiline *adapteerumine" tähendab sama, mis „organismi ehituse või talitluse mittepärilik muutumine". Juhul kui soovitakse öelda, et teatud kohanemine on tihti pöörduv ja mõnd muud moodi kohanemine mitte, siis defineeritakse kahte erinevat mõistet ning sel juhul oleks segaduse vältimiseks kasulik definitsiooni esimest osa samal kujul korrata ning erinevad mõisted üksteisest selgemalt eristada. Tõenäoliselt on püütud siiski sama mõistet kahel erineval viisil defineerida, kuid teise definitsiooni kirja panemisel on unustatud täpsustus „tihti pöörduv" lisada, mis näitab, et koostaja ei ole olnud päris kindel selles, missugust teavet tuleks mõiste kohta defineerimisel esitada.

Viited

Üldiselt on sõnad, millele viidatakse, sõnastikus olemas, kuid probleeme on osasünonüümide viidetega, mis ei ole järjepidevad. Sageli on termini selgituses küll viidatud osasünonüümile (lühendiga Vrd, mis tähistab sõna „võrdle”), kuid osasünonüümi selgituse juures vastav viide esimesena mainitud terminile puudub.

1. näide:

adaptatsioon (adaptation) - ehituslik või talituslik iseära, milles väljendub organismi ja keskkonna kooskõla. Jaotub *kohastumuseks ja *kohanemuseks. Vrd. *adapteerumine.

adapteerumine (adaptation process) - adaptatsiooniprotsess; organismi ja keskkonna kooskõla suurenemine. Võimalik nii *kohastumise kui *kohanemisena. Füsioloogias: meeleorgani tundlikkuse suunatud muutus vastavalt keskkonna muutusele (täpsemini - *kohanemine; vt. *seadistumine).
Kuigi võiks oletada, et intelligentne lugeja loeb termini „adaptsioon” välja ka sõnaseletuses esinevast sõnast „adaptatsiooniprotsess ”, tekitab selgete viidete puudumine segadust.

2. näide:

aptatsioon (aptation) - *kohasust suurendav tunnus (Gould, Vrba 1982). Vrd. *eksaptatsioon, *preadaptatsioon, *adaptatsioon (Eldredge 1989: 51).

eksaptatsioon (exaptation) - *kohastumuse kasutus uues funktsioonis (Gould, Vrba 1982). Näib eristamatu *eksadaptatsioonist. Vrd. *aptatsioon, *preadaptatsioon (Eldredge 1989: 51).

adaptatsioon (adaptation) - ehituslik või talituslik iseära, milles väljendub organismi ja keskkonna kooskõla. Jaotub *kohastumuseks ja *kohanemuseks. Vrd. *adapteerumine.
Sõnastik jätab mulje, et kuigi termin „adaptsioon on termini „aptatsioon” osasünonüüm, siis termin „aptatsioon termini „adaptsioon osasünonüüm ei ole. Samuti ei tundu olevat sünonüümid sõnad „eksaptatsioon” ja „adaptsioon”, olgugi et terminid „aptatsioon” ja „eksaptatsioon” on omavahel osasünonüümid. Tegemist on loogikaveaga, mis võib lugeja kergesti segadusse ajada.

Lisaks esineb ka väidetavaid sünonüüme, mille kohta sõnastikus eraldi kanne puudub. Seejuures peaks siiski tähelepanu pöörama asjaolule, et autor on tähistanud tärniga kõik sünonüümid, mille kohta on sõnastikus ka eraldi kanne. Seega võib eeldada, et tärnita mõistete kasutamist ei soovitata, olgugi et vähemalt esmapilgul tunduvad mõned neist eeldatavalt eelistatud terminist isegi lihtsamad ja loogilisemad.

Näide 1:

postadaptatsioon (postadaptation) - ehk järelkohastumine, uutes tingimustes toimuv kohastumuste täienemine
Termini „järelkohastumise” kohta sõnaraamatus kanne puudub.

Näide 2:
ökoamplituud (ecological amplitude, range of tolerance) - ökoloogiline amplituud, ökovalents, ökoloogiline tolerants - keskkonnaparameetri piirkond, milles…
Märksõnad „ökoloogiline amplituud“, „ökovalents ja „ökoloogiline tolerants” sõnaraamatus puuduvad.

Tähelepanu peaks siiski pöörama asjaolule, et autor on tähistanud tärniga kõik sõnaseletustes kasutatud terminid, mille kohta on sõnastikus eraldi kanne. Seega võib eeldada, et tärnita mõistete kasutamist ei soovitata, olgugi et vähemalt esmapilgul tunduvad mõned neist lihtsamad ja loogilisemad terminist, mida sel juhul eelistataks.
Sünonüümid

Kuna sõnaraamatus on sünonüümide esinemisel artikkel vaid ühe, tõenäoliselt eelistatud termini kohta ning selle sünonüümide kohta eraldi kanne kas puudub või on selles kandes vaid öeldud, et tegemist on esimese termini sünonüümiga, siis ei leidu sõnastikus ka artikleid, mis sõnastiku väitel on küll sünonüümid, aga mille artiklites on siiski erinevat infot. Kirjeldatud probleemi on kindlasti aidanud vältida sõnastiku väike maht, sest isegi sünonüümide esitamise viis on ebajärjepidev (mõttekriipsuga, sõna ehk”järel jne) mis annab tunnistust sellest, et sõnastikku ei ole koostatud mõistepõhise terminibaasi abil.

Osasünonüümid

Lisaks ülalkirjeldatud viitamisprobleemidele ei ole sõnastikus ka kirjeldatud, mille poolest osasünonüümid üksteisest erinevad. Tegemist on esitatava info süstemaatilisust puudutava probleemiga.

Esitatava info süstemaatilisus

Osasünonüümide definitsioonid on sageli täiesti erinevad ning tundub, et autor ei ole enda jaoks esitatavat mõistesüsteemi piisavalt lahti mõtestanud. Vastasel korral oleks osasünonüümide defineerimisel lähtutud nende ühisosast ning lisaks kirjeldatud, mille poolest need üksteisest erinevad.

Näide:

Alljärgnevate terminite definitsioone võrreldes ei selgu, miks neile vastavaid mõisteid üldse omavahel võrdlema peaks ehk miks need on osasünonüümid (või vastandid).

plastilisus (plasticity, flexibility) - organismi võime keskkonna muutudes morfoloogiliselt, füsioloogiliselt või etoloogiliselt muutuda; ka selle võime määr (Masing 1992: 195). Vrd. *modifikatsiooniline muutlikkus, *reaktsiooninorm, *ökoamplituud.

reaktsiooninorm (reaction norm, norm of reaction, range of reaction) - antud genotüübi võimalike fenotüüpide hulk; modifikatsiooniliste muutuste sõltuvus isendi genotüübist; tunnusevariantide ja nende avaldumisastmete kogum, mis võib sama genotüübiga organismide (rakkude) fenotüübis ilmneda nende arengul ja elutegevuses erinevates keskkonnatingimustes… Vrd. *modifikatsiooniline muutlikkus, *plastilisus, *ökoamplituud.

Järjepidevalt ei ole esitatud ka sulgudes olevat teavet. Kui muudes kannetes on sulgudes kirjas ingliskeelne termin, siis terminile „sihipärasus” on sulgudes toodud hoopis saksakeelne vaste „Zielstrebigkeit”. Niisugust esitust võiks põhjendada vaid sellega, et sulgudes soovitakse esitada terminit, mida kasutatakse kõige enam teadlaste omavahelises rahvusvahelises suhtluses ning et tegemist ei ole kaks- ega kolmkeelse sõnastikuga. Autor seda siiski ei väida, loobudes – vähemalt sõnastiku veebiväljaandes – sõnastiku ülesehitust üldse kommenteerimast.

Defineerimine

Sõnastikus on üldiselt defineeritud küll mõisteid, kuid esineb ka sõnade defineerimist.

Näide 1:

seadistumine - *adapteerumise sünonüüm

Näide 2

eksadaptatsioon (exadaptation, secondary adaptation) - sekundaarne *kohastumus; *kohastumus, mis püsib mingi uue funktsiooni tõttu, mitte selle, mis *kohastumuse kujundas (Griffiths 1997: 65). Ilmselt *eksaptatsiooni hilisem sünonüüm.

Antud artiklis väidetakse koguni ausalt, et autor tegelikult ei tea, kas tegemist on ikka sünonüümiga või mitte. Lisaks sellele, et defineeritakse sõna, mitte mõistet, on tegemist sõnastikus üleliigse teabega, mida võiks ehk esitada õpikus või entsüklopeedias, juhul kui autor peab tõesti enda kahtluste või kolleegide vastuolude esitamist väga oluliseks.

Muud positiivset

Kindlasti on positiivne see, et vaeva on nähtud väga spetsiifiliste erialaterminitega ning et osa selle töö tulemusel valminud sõnastikust on kõigile tasuta kättesaadav. Sõnastiku koostamisel on kasutatud ka väga palju erialakirjandust, mille nimekiri on ära toodud sõnastiku lõpus. See võimaldab sõnastiku kasutajal, kes soovib esitatud terminite kohta lisateavet saada või kellele sõnastikus esitatud definitsioonid segaseks jäävad, leida kiiresti edasiseks uurimiseks sobivat kirjandust. Teema mõistmist hõlbustavad ka definitsioonides leiduvad täpsed allikaviited. Enamasti võõrkeelset teaduskirjandust lugevale kasutajale on kindlasti abiks ka sulgudes olevad inglis- ja saksakeelsed terminid.

Muud negatiivset

Kuna defineerimisel on läbisegi kasutatud väga erineva iseloomuga selgitusi, olenemata sellest, kuidas defineeritavad mõisted omavahel seotud on, siis on erinevaid definitsioone omavahel keeruline võrrelda. Mõistete definitsioonid on üldiselt pikad ja lohisevad ning suurema osa selgituste põhjal ei tundu tegemist olevat sõnastikuga, vaid pigem entsüklopeedilise teose täiustamata algvariandiga, mis annab vihjeid kirjeldatud terminite tähenduse kohta, kuid enamasti neid lihtsalt ja loogiliselt lahti ei seleta. Täielikult puudub ka otsingufunktsioon, mis märksõnade väikse arvu tõttu siiski eriti ei häiri. Segaseks jääb ka, kas sulgudes olevad võõrkeelsed terminid on mõeldud kasutaja abistamiseks mõistest arusaamisel või on autori eesmärgiks olnud kakskeelse sõnaraamatu tegemine. Juhul kui tegemist on kaks- või kolmkeelse sõnastikuga, siis on arusaamatu, miks on otsustatud inglis- ja saksakeelsed vasted sulgudesse jätta ning miks ühe termini artiklis on sõna järel sulgudes saksakeelne vaste, samas kui ülejäänud artiklites on kirjas ingliskeelne vaste.