Autor, Pealkiri. Koostaja, toimetaja vms. Koht: Kirjastus; url, kirjeldamise kuupäev.
Terje Hallik, Ajaloomõisted 7.-9. klassile. Eesti-vene-eesti sõnastik. Riina Voltri, Olaf-Mihkel Klaassen. Tartu: TÜ kirjastus 2005; http://www.keeleveeb.ee/dict/school/history/, 19. mai 2010


Maht

Sõnastikus on 1960 märksõna.


Märksõnade keeled

ET, RU


Vastete keeled

ET, RU


Selgituste keeled

ET


Selgituste iseloom
Märksõnadel on tavaliselt lihtsustatud entsüklopeediline selgitus. Parema mõistmise tagamiseks on vahel lisatud ka näide.

blok´aad [blok`aadi, blok´aadi, blok´aade e blok´aadisid] mõne territooriumi eraldamine sõjaliste, majanduslike või poliitiliste vahenditega, et sundida vastast täitma esitatud tingimusi. Δ Berliini blokaad. ● блокада


Registrite keeled

---


Sihtrühm ja eesmärk

Sõnastik on mõeldud eelkõige põhikooli õpilastele ning selle eesmärk on lihtsustada aine omandamist. Sõnastik võimaldab kiiresti leida tõlke vastavalt kas eesti või vene keeles ning annab lühiselgitusi terminitele eesti keeles.


Sihtrühmale sobivus ja eesmärgi täidetus

Tegu on adekvaatse õppematerjaliga, mida soovitab kasutada põhikoolides ajaloo õpetamisel ka Üleriigiline ajaloo ainenõukogu. Ma arvan, et sõnastik sobib sihtrühmale, kuna antud selgitused on lihtsad ja lühidad ning põhikooli õpilasel ei tohiks olla raskusi nende mõistmisega. Samuti teevad mõistmise lihtsamaks näited.

Koostamismeetod

Sõnastiku aluseks on 7.-9. klasside riiklik õppekava ning õpikud ja töövihikud. Viimastest on välja valitud põhimõisted ja teised aine omandamiseks vaja minevad mõisted.

Viited

Viidetega mingit probleemi ei täheldanud. Kõik viited viisid märksõnadeni, kust sai ka infot.

Huvitav oli see, et pärast sõna seletust oli lisatud "vt ka", mille tagant võis leida defineeritud sõnaga seonduvaid sõnu ning need oli valitud arvatavasti autori poolt selle mõttega, mis võiks õpilase jaoks konkreetse mõistega veel seonduda (Esimese maailmasõja puhul on viidatud erinevatele rinnetele, rahu sõlmimistele). Vt ka alla võivad kuuluda ka sünonüümid või antonüümid.

Näiteks, kui vt ka alla käivad kõikvõimalikud mõisted:
Esimene m´aa_ilma_sõda [Esimese -sõja, Esimest -sõda] Keskriikide ja Antanti sõda aastatel 1914-1918. Vt ka idarinne, läänerinne, maailmasõda, Compiègne'i vaherahu, Pariisi rahukonverents, Versailles' rahu ● Первая мировая война

Miks ei viita aga vürst vürstiriigile?
v´ürst [vürsti, v´ürsti, v´ürste e v´ürstisid] valitseja või aadliku tiitel. ● князь
Kui vürstiriik viitab vürstile:
vürsti_r´iik [-riigi, -r´iiki, -r´iike e -r´iikisid] riik, mida valitseb vürst. ● княжество
Kui erinevat tüüpi riigid viitavad riigile (saab lingile klikata), siis miks ei võiks riigi juure olla näiteks "vt ka vürstiriik, vabariik, tööstusriik jne"

Partisanisõja sünonüümidena on välja toodud partisanivõitlus ja sissisõda. Sissisõda on sõnastikus olemas ja viitab partisanisõjale, aga partisanivõitlus sõnastikust puudub.
partisani_sõda [-sõja, -sõda, -sõdu e -sõdasid] (=partisanivõitlus, =sissisõda) võitlus, kus partisanid ründavad vastase sõjalisi objekte vaenlase tagalas. Vt ka gerilja ● партизанская война; партизанская борьба
sissi_sõda [-sõja, -sõda, -sõdu e -sõdasid] Vt partisanisõda

Sõna antonüümidele oli viidatud kahel viisil:
1) „Vastand rahu
sõda [sõja, sõda, sõdu e sõdasid] pikaajaline relvavõitlus vaenlasega, milles hukkub palju inimesi. Vt ka lahing, vaherahu. Vastand rahu ● война
2) Või lihtsalt: „Vt ka maailmasõda
lok´aalne sõda [lok´aalse sõja, lok´aalset sõda, lok´aalseid sõdu e lok´aalseid sõdasid] sõda, mis toimub suhteliselt väikesel territooriumil. Vt ka maailmasõda ● локальная война
VÕI (jällegi ei ole märgitud, et need vastanduksid)
´Uus M´aa_´ilm [Uue -ilma, ´Uut -´ilma] Ameerika. Vt ka Vana Maailm ● Новый Свет
Vana M´aa_´ilm [Vana -ilma, Vana -´ilma] Euroopa, Aasia ja Aafrika. Vt ka Uus Maailm ● Старый Свет


Sünonüümid

Sünonüümidega probleeme ei täheldanud.

Partisanisõja sünonüümidena on välja toodud partisanivõitlus ja sissisõda. Sissisõda on sõnastikus olemas ja viitab partisanisõjale, aga partisanivõitlus sõnastikust puudub.

partisani_sõda [-sõja, -sõda, -sõdu e -sõdasid] (=partisanivõitlus, =sissisõda) võitlus, kus partisanid ründavad vastase sõjalisi objekte vaenlase tagalas. Vt ka gerilja ● партизанская война; партизанская борьба
sissi_sõda [-sõja, -sõda, -sõdu e -sõdasid] Vt partisanisõda

Osasünonüümid

Sõnastikus on hulgaliselt näiteid selle kohta, kus kaks sõna on esitatud sünonüümidena, kuid mis tegelikult on vaid osasünonüümid. Järgmist näidet vaadates jääb mulje, nagu ´föderatsioon´ ja ´liitriik´ oleksid täielikud vasted.
föderatsi´oon [föderatsi`ooni, föderatsi´ooni, föderatsi´oone e föderatsi´oonisid] (=liitriik) riikide ühendus, mille osad on üsna suure iseseisvusega. Vt ka föderalism ● федерация


Esitatava info süstemaatilisus

Kohati ei saanud aru, mille järgi mõisted ikkagi sõnastikku valitud on. Nt. ´holokaust´ on sõnastikus ära toodud, sellega seotud mõiste ´genotsiid´ aga mitte.

Ühes kohas panin tähele, et info ei ole esitatud piisavalt süstemaatiliselt ja täpselt, vaid puudu on olulised selgitused:
asundus Vt koloonia
asundustalu *talu Eestis, mis loodi 1919. a *maareformi järel
asunik Vt kolonist
Tegelikult on nii, et asunik ei tähenda üksnes kolonisti (sõnastiku järgi: kolooniasse elama mineja ja selle hilisem elanik. Vastand pärismaalane), asuniku mõiste on täiesti olemas ka Eesti ajaloos, kus asunik on inimene, kes sai 1919. a maareformi järel nn asundustalu. Täpselt samuti ei tähenda asundus kolooniat üksnes selles mõttes, nagu seda esitab kõnealune sõnastik, vaid ka mõisnikelt 1919. a maareformiga äravõetud maid, mis jagati Eesti talupoegadele (asunikutalud). Nt Maidla mõisalt riigistatud maad moodustasid Maidla asunduse.


Defineerimine

Sõnastikus on defineeritud enamjaolt mõisteid. Võib-olla tuleneb see sõnastiku üldisest iseloomust, kus rahvusvahelised lepingud, sõjad jne on vaja veidi lahti seletada.

Leidsin näiteid, kus justkui ühele mõistele oli antud kaks definitsiooni, need kokku pannes saaks ehk terviklikuma definitsiooni.

1) k´eisri_r´iik [-riigi, -r´iiki, -r´iike e -r´iikisid] riik, mis keskaegsete arusaamade järgi ühendas kõiki ristiusulisi. ● империя
k´eisri_r´iik [-riigi, -r´iiki, -r´iike e -r´iikisid] riik, mida valitseb keiser või keisrinna. ● империя

2) p´uhver_r´iik [-riigi, -r´iiki, -r´iike e -r´iikisid] erapooletu väikeriik suurriikide vahel. ● буферное государство
p´uhver_r´iik [-riigi, -r´iiki, -r´iike e -r´iikisid] nõrk riik, mis allub suurriikide tahtele. ● буферное государство


Muud positiivset

Sõnastiku kõige suurem pluss on see, et info on muudetud põhikooliealisele võimalikult kiiresti kättesaadavaks ning arusaadavaks. Internetis on palju informatsiooni, omaette kunst on aga just see õige informatsioon üles leida. Sellist tüüpi sõnaraamatud lihtsustavad protsessi oluliselt.


Muud negatiivset

Häiris natuke sõnastiku üldmulje. Valitud šrift ja valge taust ei tekitanud sõnastiku suhtes usaldust. Praktilise poole pealt võiks lisada otsingulahtri ka otsingu tulemuste lehele. Praegu peab uue otsingusõna sisestmiseks kasutama tagasi-nuppu.

Kuigi selgitused on üldiselt täpsed, korrektsed ja hõlpsasti mõistetavad, võiks siiski mõnes kohas tutvustada ka mõiste päritolu. Näiteks on Potjomkini küla selgituseks öeldud, et see on tegelikkuse ilustamise sümbol. Arvan, et siin võiks lühidalt selgitada ka tausta: kes oli Potjomkin ja millest tuleneb mõiste Potjomkini küla.