Andmekaitse ja infoturbe seletussõnastik, toimetanud Veldre A. Tallinn: Cybernetica AS, 2011-2017

Maht: 12606 sõna
Märksõnade keel: en
Vastete keel: et
Selgituste keel: et
Selgituste iseloom:
  • Klassikaline
  • Piirdeselgitus
  • Muud liiki selgitused

Registrite keel: et
Sihtrühm ja eesmärk
Spetsialistid andmekaitse, infoturbe tegevusalalt (korraldajad, järelvalvajad, auditeerijad). Samamoodi sobib kasutamiseks süsteem- võrgu- ja turbe- alal tegutsevatele spetsialistidele (administraatoritele). Kasutamine eeldab IKT terminite terminoloogia ja eesti keele valdamist. Eesmärgiks on aidata eelmõeldud spetsialistidel tõlgendada ja vajadusel ka tõlkida erialaseid inglise keelseid rahvusvahelisi standardeid ja muid juhendmaterjale.
Sihtrühmale sobivus ja eesmärgi täidetus
Sõnastik sobib IKT infoturbega ja andmekaitsega tegelevatele spetsialistidele kuna sõnad kui ka selgitused on piisavalt keerulised, et sellest tavainimene aru ei saaks. Samamoodi peab inimene tundma valdkonda, et mõista teksti sisulist poolt, et valida endale sobilik termin, kuna mitmed terminid on mitmetähenduslikud.
Koostamismeetod
Sõnastik on järjestatud tähestikuliselt. Ei usu, et kõigepealt on formaliseeritud ala mõistesüsteem, pigem on võetud aluseks asjakohased Eesti standardid ning neile lisatud käsitluse laiendamiseks vajalikud terminid. Samamoodi on sõnastiku koostamisel valitud juhuslikult, muudetud olemasolevaid termineid, eesmärgiga saavutada suurem süsteemsus ja järgmistes versioonides parandada vigu. Tegemist on erialasõnastikuga.
Koostamismeetodi põhjendus
Tegemist on abivahendiga inimesele, kes saab aru juba vastavatest mõistetest. Sõnastiku mahtu on piiratletud valides keskseid mõisteid, kus on juhitud tähelepanu termini erinevatele sisule vastavalt kontekstist. Ranget määratlemist ei ole eesmärgiks seatud, seega pigem on üritatud avada kirjelduste, seletuste, selgituste ja näidiste abil lugejale valdkonda, samas viidataks, et detailsemalt tasuks lugeda üldse ühte teist väljaannet. Tundub, et tegemist on veidi taskuraamatuga.
Viited
Kui norida, siis käändes-pöördes olevaid asju on palju: vt „salajast võtit“ >> leiab „salajane võti“

Või siis üksteisele suunamisi:
  1. 1010 zero-day warez nullpäeva turvaauk - nõrkus, mille…
Nõrkus >> 986, 388
388 exploit 2 = vulnerability
986 Vulnerability – nõrkus – vara, süsteemi või protsessi nõrk koht, mille kaudu riskiallikas >>
Riskiallikas >> 789 >> risk >>767 >> ..
  1. Sünonüümiotsingul avastasin, et NDA > viitab (non-disclosure agreement) = confidentiality agreement >> mida ei ole lahti selgitatud
  2. 963 Unicode attack - … vt ka obfuscation >> 637 obduscation - … vt. ka Unicode Attack

Mind iseenesest see ei häiri, sest vahepeal pakutakse pikemaid selgitusi ja siis sõnad mida viidatakse on sõnastikus olemas.
Sünonüümid
Sünonüümid sõnastikus on välja toodud võrdusmärgi abil.
762 Responsibility 2 - vastutus = accountability 2 >> 21 Accountability 2 – vastutavus; vastutus
766 RFID – RFID = 733 radio frequency indentification >> raadiosageduslik identifitseerimine (esimeses puudub selgitus, teises puudub viide puudub lühendi olemasolule). Mõnes teises kohas on toodud välja ka vaste, üldjuhul lühendeid ei ole välja toodud põhimõiste seletuse juures. Tegelikult seda isegi oleks vaja..
Osasünonüümid
Ei märganud
Homonüümid
Homonüümid on välja toodud numbritega 1, 2, 3…
Esitatava info süstemaatilisus
Sünonüümide juures, kus tegemist oli lühenditega, igatseks põhimõiste seletuse juurde ka lühendit. Vahepeal puudus ka lühendi juures selgitus, vahepeal jälle oli. Pigem oleks võinud olla selgitus igal pool, sest muidu kogu aeg lappad edasi tagasi.
Mõnes kohas on pikem selgitus kui teises ja mõni valitud mõiste on jäänud tiba segaseks, kuidas ta teistega peaks haakuma või kasutatud sõnad vajaks ise selgitust. Näide 671 PDCA model – PEKT-mudel, Demingi mudel (plan – do – check –act) „plaanida – ellu viia – kontrollida - tegutseda“; sõltuvalt kontekstist võib E tähistada ka evitamist.
846 security layer – turbekiht - X.805: võrgu seadmete.. (tähis on jäänud lahtiseletamata).
Kas esineb sarnased mõisted, mis ei ole sõnastikus esitatud sarnasel (või põhjendatult erineval) viisil? Palun tooge mõni näide võimalikult täpselt sõnastikus esineval kujul.
Defineerimine
Eelpoololevad näited vist sobivad ka, osaliselt on lühendkoodide juures seletused, vahel on seletus ainult põhitermini juures, vahel puudub põhitermini juures lühikood, vahel on aga olemas.
Muud positiivset
Mina sain sõnastiku kingiks, see vist on ju tore.

Muidu vist on ettevõtmine selline keskmine, kindlasti sain selle lugemisel targemaks. Kui nüüd võrrelda näiteks mõne muu arvutikastaja sõnaraamatuga siis positiivne oli erimärgendite vähesus, sest ütleme ausalt, sõnaraamat peab olema intuitiivne ning seda käesolev pigem on. Kindlasti on arvutit puudutavad sõnaraamatud minule pigem arusaadavamad, sest need on erialased.
Iseenesest on raamat nendele inimestele, kellele see sõnastik suunatud on leiavad selle kindlasti vajaliku olevat, kasvõi juba seepärast, et see on ainuke koht kus on püütud vastava ala terminoloogiad ühtlustada ja lahti seletada, eesmärgiga parendada juhendmaterjalide loomist ja standardite kirjutamist. Siiamaani on igaüks püüdnud seda teha omast tarkusest ning seepärast on tehtud päris naljakaid ja kurbi vigu.
Lõpus on väike kontrolltest sõnastiku kasutajale.
Muud negatiivset
Küsimus on lihtsalt, et kas sellisest sõnaraamatust on paberkandjal kasu kui selle ala IT inimesed pigem kasutavad e-vahendeid. Samamoodi selgitused eesti keelsetena nõuavad parasjagu peamurdmist. Ehk siis selles osas on olnud kasu, et kui on vaja inglise keelset juttu eesti keelsena korrektselt teha, siis arvatavasti kasutaksin. Teisalt sellist asja tuleb harva ette (vähemalt minul).
Otseselt midagi negatiivset ei näe.