Sõnastik (juhis)



Tiiu Jaago, Argikultuuri uurimise terminoloogia. Tartu Ülikool; http://argikultuur.e-uni.ee/
Kirjeldamise kuupäev: 11.12.11.
Maht (juhis)

mõisteid andmebaasis: 40
Märksõnade keeled

et


Vastete keeled

de, en, fi

Igale terminile ei ole antud vastet kõigis kolmes keeles, mõnel terminil puuduvad vasted teistes keeltes üldse.



Selgituste keeled

et


Selgituste iseloom

Kõik sõnastiku artiklid on sama ülesehitusega, kuid koostatud erialaspetsialistist autori individuaalsest vaatepunktist lähtuvalt. Artiklite stiil on autoriti erinev ja see on taotluslik.
Iga artikkel tervikuna on entsüklopeediline selgitus, mis koosneb järgmisest alapunktidest: seotud illustratsioonid, seotud mõisted, sünonüümid, võõrkeelsed vasted, definitsioon, rahvusvaheline taust, interdistsiplinaarsus, kasutus ja kirjandus. Ka definitsioonid on enamasti entsüklopeedilised ja sisaldavad küllalt palju lisainfot. Mõnikord on toodud ära ka klassikaline definitsioon (lähima soomõiste ja eristustunnuste kaudu).


Registrite keeled

et

Sihtrühm ja eesmärk

Koostaja ei märgi eessõnas, kellele sõnastik on suunatud. Tema sõnul oli eesmärk koondada sõnastikku "märksõnad, mis on tänapäeva uurimispraktikas ühel või teisel viisil eriti aktuaalsed": enimkasutatud, uued ning muutunud või pdievalt muutuva tähendusega märksõnad. Kuna viidatakse tänapäeva uurimispraktikale ja märksõnade praktilisele kasutusele, võib eeldada, et tegu on eelkõige erialainimestele mõeldud sõnastikuga. Sisus pole tehtud lihtsustusi. Kuna selgitused on pikad ja põhjalikud ning viidatud on ka täiendavale kirjandusele, sobib sõnastik hästi üliõpulastele ja teistele, kellel on vaja sellesse uurimisvaldkonda süvenenda. Samas pole tase keelekasutuselt ja mõistetelt liiga keerukas, sõnastikku saab sisuliselt kasutada ka eelteadmisteta ning kasutaja saab ise otsustada, kui sügavalt ta mingi mõistet uurida tahab. Definitsoon on tavaliselt küllaltki kergesti mõistetav, toimides nagu värav, mis viib laiapõhjalisema ja spetsiifilisema lisainfo juurde.



Koostamismeetod

Sõnastiku register on alustuseks tähestikulises järjekorras sõnapõhine, sealt märksõnu eraldi vaadates avaneb seotud märksõnade ja lisainfona mõistete omavaheline võrgustik.

Sünonüümid

Tihti toob sõnastik termini juures ära kolm-neli sünonüümi, kuid kõiki neid sünonüüme eraldi sõnastikuartiklitena ei käsitleta. Näiteks mõiste argikultuur juures on toodud sünonüümid argielu, igapäevaelu, rahvakultuur ja populaarkultuur, millest on sõnastikus olemas vaid rahvakultuur ning seda tuleb ise sõnastikust vastava tähe alt otsida või trükkida otsingulahtrisse, lingiga viitamist ei ole. Mõistete juures on aga seotud mõistete alagrupp, kus on linkidena esitatud sõnastikus terminitena esinevad artiklid, mis on antud artikliga mõnikord ka sünonüümses seoses.

Nt
mõiste: rahvakultuur

seotud mõisted:
1. argikultuur
2. rahvaluule

(linkidena vastavate terminite juurde)

sünonüümid:
pärimuskultuur, argikultuur
(pole linkidena, nende esinemine iseseisvate sõnastikuartiklitena kokkusattumuslik; nt argikultuur esineb, aga pärimuskultuur mitte)

Kokkuvõtlikult, enamik sünonüüme on esitatud passiivse lisainfona, mis registris ei kajastu.



Muud positiivset

Sõnastik on küll väike, kuid iga sissekanne on üsna põhjalik, st lisaks lahtiseletavale definitsioonile on toodud ka hulgaliselt illustratsioone (56 illustratsiooni 40 termini kohta), termini rahvusvaheline taust, interdistsiplinaarsus, kasutus, kirjandus ning muud detailset lisamaterjali; sõnastik on netis tasuta saadaval; iga terminiga tegeles antud ala spetsialist, mis tekitab usaldust. Iga märksõna juures on põhjalik kasutatud kirjanduse loetelu, mis suunab märksõnaga seotud artiklite ning raamatute juurde. Vahel on eraldi välja toodud sõnastikuartiklile viitamise soovitus.

Muud negatiivset
Võõrkeelsete vastete esinemine pole järjekindel, mõnikord on vasted olemas kolmes keeles, mõnikord pole ühtegi.